Käina kiriku varemed

MÖÖ programm

Muuseumiöös on liikumist ja me liigume Kassari kabeli juurest kell 18 Käina kiriku juurde kell 20 mööda vanu ja ajaloolisi liikumisteid.
Matka juhib Mukukas Marju Lippur, liigume autodega ja jalgsi, kuidas keegi jaksab.
Huvitavaid lugusid Käina kirikus räägib Tõnu Liivo
Palvused teeb Triin Simson
Info tel 53405522 Tiina Veem

Püsiekspositsioon

Hiliskeskaegne jumalakoda oli Hiiumaa kirikutest suurim ning oli mitme sajandi kestel kihelkonnakeskus. Algselt nimetati meremeeste kaitsepühaku Nikolause järgi Käina Nikolause kirikuks, hiljem pühitseti pühak Martinusele. 1660. a kinkis Axel de la Gardie kirikule 544 tiinu suureuse maaomandi, tehes sellest ühe rikkama kiriku Eestimaal. Aastal 1900 oli Käina kirikumõisal Balti aadressiraamatu järgi 2127 ha maad, ehk 2-3 korda rohkem maad kui teistel pastoraatidel Hiiumaal.
Kivikirik ehitati 1492-1515. Võlvimata, puitlaega algkiriku eripäraks oli torn, mis ei eendunud nagu tavaliselt pikihoonest, vaid oli ehitatud sellega koos. Müüritrepp viis torni. Uus kõrge torn valmis 1752. 1860 ehitati pikihoonele juurde avar lõunatiib. Peaportaal viidi Baltikumis ainulaadselt kiriku lõunaseina. Ka altari paiknemine põhjaseinas oli Eestis ainulaadne. Selleks raiuti juurde kaks akent. Käärkambris oli kamin.
Kiriku põrandapinnases on arvukalt haudu. Kiriku ümber on vana surnuaed ehk kirikupark, nagu kohalikud seda nimetavad. 1949. aastal masin-traktorijaama tõttu suurem osa surnuaiast hävis.
Pastoraadihoone asus kirikust edelas u 100 m kaugusel. Ehitati nõukogude ajal EPT töökojaks.
Kabel kiriku idaküljel ehitati 18. sajandil. See on sarnane Pühalepa kiriku hauakabliga.
Saksa lennukipommi tabamusest sügisel 1941 põles kirik maha. Tulekahju hävitas Neitsi Maarja, Püha Antoniuse ja Püha Nikolause altarid
Varemed on konserveeritud ja vaatamisväärsed. Kuni kirik varemeis, toimuvad jumalateenistused kogudusemajas.
Aastatel 1961 ja 1981 toimusid Käina kiriku varemetes väljakaevamised prof Villem Raami juhendamisel.
Käina kiriku varemed (reg 23540) on kaitse all arhitektuurimälestisena, kirikuaed ajaloomälestisena (reg 22287) ning kirikuaias asuv Jausa Juhan Jurmanni hauarist kunstimälestisena. Kunstimälestistena on arvele võetud rõngasrist ja mitu hauaplaati. Lisaks asub kaitsevööndis ka II maailmasõjas hukkunute ühishaud (ajaloomälestis).

Oluline lisainfo

Ennemuiste võttis Hiiumaa vägilane Leiger oma mõistuse ja jõu kokku ning ehitas Käinasse kiriku. Paraku elas Saaremaal tema võimas vend Suur Tõll, kellele jäi üle mere kerkiv torn silma ning tekitas kadedust ja paksu pahameelt. Suur Tõll tahtnud siis kiriku torni maha visata ja saatnud Hiiumaa poole teele kolm kivimürakat, aga need läinud mööda: üks maandus Palupõllu mäele, teine Karjamaa ninale ja kolmas Orjakule. Tänu Tõllu viletsale kiviviskele jäi kirik õnneks püsima, kuid hävines 1941. aastal sõjas Saksa lennuki süütepommi tõttu. Käina kiriku varemed seisavad tänase päevani ja kogudus hoiab neid korras, lootuses, et kunagi tekib võimalus kirik taas üles ehitada.

Muuseumiööl kogume annetusi korjanduskarpi ka, et kirikut toetada, soovi korral võta kaasa veidi sularaha. Kindlasti vaata lähemalt ka käimas olevatest projektidest https://kirikufond.ee/objektid/

Galerii