Viinistu Kunstisadam

MÖÖ programm

Lahemaa põhjapoolseimast tipus leiab vana kaluriküla, mis aastatega on muhenenud kultuuri viljelevaks kunstisadamaks. Sel juunil täitub kunstimuuseumi püstipanekust kakskümmend aastat ning seepärast on ka paslik teha üks suurem tähistamine, kus pidulikust meeleilust ja -olust saaks osa igaüks. Viinistu Kunstisadama 20 aastat võtame vastu kahekümne erineva meeli sütitava sündmusega terve suve kestel ning suvisele sünnipäevasarjale annab avapaugu just unistusi täis muuseumiöö.

21. märtsil kell 18-23 jäävad muuseumi uksed kauem avatuks. Sel erilisel ööl on külastajatel võimalus pilk heita põhjapoolseima muuseumi seinte vahele ning hellitada oma kultuurijanu, piiluda Tünnigalerii ühepäevast unistamisala, luua tehisintellekti abil oma digitaalne unistuste kunstiteos ning nautida sumedat hiliskevadõhtut merekaldal. Lastele avatud värvimisnurk.

Kell 19.00 algab isa-poja kunstituur, kus oma teadmisi, lugusid ning unistusi jagavad kunstikogu omanik Jaan Manitski ning tema poeg Arthur.
Ekskursioon saab punkti Rahvusooper Estonia balletisolist Ketlin Oja etteastega, mis toob ühe paljude väikeste baleriinide unistuste rolli merevaate ja kunsti keskele.

Pärast tuuri on võimalus esinejate ning kohalikega vestelda unistuste tekkest, nende vajalikkusest ning kust unistused üldse sünnivad.
Ilusa ilmaga süttib päikeseloojangueelne lõke, et tervitada tulevast suve ning Kunstisadama sünnipäeva. Õhtule loob meeleolu akustiline kitarrikontsert.

Kogu päeva jooksul on avatud Tünnigaleriis unistamisala, kus saab süümevabalt ja sõna otseses mõttes pea pilvedesse pista.

Muuseumis on võimalus püsinäituse maalide kõrvale luua tehisintellekti abil oma unistuste maal.

Unistustest kõnelevad ka toidukunst ja kokasüda. Õhtutundidel pakuvad Rannaresto kokad ja teenindajad külastajatele valiku head ja paremat. Köök jääb 21. mail avatuks kella 22-ni ning baar sulgeb uksed koos muuseumiga kell 23.

Sissepääsu hind muuseumis on üks euro. Tasuta piletite info leiab muuseumi lehelt viinistu.ee/muuseum/piletid

Püsiekspositsioon

Muuseumi saalidest leiab enam kui neljasajast teosest koosneva ekspositsiooni Jaan Manitski rikkalikust kunstikogust, mis hõlmab Eesti kunstnike loomingut 19. sajandist kaasajani ning annab hea ülevaate Eesti kunsti ajaloost.

Oma ainulaadse atmosfääri ja asukohaga Viinistu kunstimuuseum avati 2002. aasta suvel. Mahukas ja eripalgeline erakollektsioon annab huvitava ülevaate kunstiajaloost, kuid ka võimaluse piiluda ühe konkreetse koguja isiklike eelistuste maailma. Tegu on hetkel Eesti ainsa avaliku erakunstimuuseumiga.

Eestis sündinud, kuid 46 aastat Rootsis elanud tuntud poliitik ja ettevõtja Jaan Manitski tuli kodukülla, Viinistule tagasi 1989. Algusaastate 300 teosest on tänaseks saanud juba 1000 ja kollektsioon täieneb pidevalt.

2012. aastal said muuseumi ruumid laienduse arhitektide Emil Urbel ja Ainar Luik projekti näol ning 2020. aastal avati NOBA eestvõtmisel, projekti juht Andra Orn, kuraatorid Mary-Ann Talvistu ja Kädi Talvoja ning kujunduse konsultant Tiit Pääsuke, Jaan Manitski kunstikollektsiooni uus väljapanek.

Peale põhjalikku tutvumist Jaan Manitski koguga, mis hõlmab Eesti kunstnike loomingut baltisaksa pärlitest kaasajani, leidsid kuraatorid, et kogust joonistus välja 7 suuremat teemat, millest osa on žanri-, osa aga motiivi- või käsitluslaadipõhised.

Näituse proloogiks on kohaliku baltisakslaste kunstnike koolkonna looming, kellele sekundeerivad esimesed eesti rahvusest kunstnikud Amandus Adamson, Johann Köler ja August Weizenberg. Küllap pole üllatuslik, et sõelale jäänud teemadevalikus on esindatud maastikumaal, akt ja portree, mis on klassikalised maaližanrid, ent mille eksponeerimisse on värskust toonud eri ajastutest pärit teoste julge kõrvutamine. Eraldi ruum on pühendatud ühe Eesti silmapaistvama graafiku Eduard Wiiralti mitmekesisele loomingule. Jutustavama sisuga on idülli ja raskete aegade ainestiku vastandus ning mitmeid tõlgendusvõimalusi pakkuv mütoloogia teema, mille puhul väärivad eraldi esiletõstmist teatava religioosse auraga teosed. Näituse kaasaegse kunsti osas joonistub välja kunstnike soov luua paralleelreaalsusi fantaasiamaastike näol, kuid selle kõrvalt ei puudu ka selge sotsiaalkriitiline positsioon, millesse sageli segatud paras annus irooniat.

Galerii